Puuetega inimeste liikumise juhtide Budapesti resolutsioon

“käsitledes puuetega inimeste õigusi ning esindatust ning puuetega inimeste
 huvide eest seisvate organisatsioonide rahastamist”

Puuetega inimeste mittetulundusühinguid ühendavad rahvuslikud kojad (edaspidi “rahvuslikud kojad”), on asutatud kümnes uues EL liikmesriigis (Eestis, Küprosel, Lätis, Leedus, Maltal, Poolas, Slovakkias, Sloveenias, Tšehhis ning Ungaris) ja kahes liituvas riigis (Bulgaarias ja Rumeenias). Need katusorganisatsioonid on avatud kõikidele puudespetsiifilistele rahvuslikele esindusorganisatsioonidele ning end ise mitteesindavate puuetega laste vanemate organisatsioonidele. Katusorganisatsioone juhivad ning reguleerivad puuetega inimesed ningpuudega laste vanemad. Rahvuslikud kojad esindavad suurt enamust selle riigi puuetega inimestest. Rahvuslike kodade tegevus on läbipaistev ja demokraatlik. Rahvuslike kodade loomine on oluline areng puuetega inimeste valdkonnas.
Euroopa Puuetega Inimeste Foorum (EDF) ühendab ühte katusorganisatsiooni rahvuslikud kojad ning üleeuroopalised MTÜ-d, mis esindavad mitmeid puudeliike. Vaadanud läbi uute riikide ja liituvate riikide rahvuslike kodade poolt EDF-ile esitatud taotlused, leidis EDF, et need organisatsioonid vastavad põhikirjas sätestatud liikmelisuse kriteeriumitele. Seega võeti 2004.a. mais nimetatud organisatsioonid EDF-i liikmeks.
Bulgaaria, Eesti, (Küprose), Läti, Leedu, Malta, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi ning Ungari riiklike nõukogude kohtumisel Euroopa Puuetega Inimeste Foorumi poolt kokku kutsutud konverentsil 26.juunil 2004.a. lepiti kokku järgmises resolutsioonis:

Puue on inimõiguste küsimus

• Võimuorganid kõikidel tasanditel (rahvusvahelisel, rahvuslikul, piirkondlikul ning kohalikul tasandil) peaksid tunnustama, et puue on inimõiguste alane küsimus.
• Võimuorganid peavad tagama, et puudega inimesed võiksid nautida kõiki oma õigusi: tsiviil, poliitilisi, sotsiaalseid, majanduslikke ning kultuurilisi, nagu seda näevad ette rahvusvahelised Konventsioonid, ÜRO Standardreeglid, EL Lepingud ja EL Põhiseaduslik lepe ning rahvuslikud põhiseadused.
• Võimuorganid peavad tagama, et puuetega inimeste õigusi kaitstaks kõikide asjakohaste seadusandlike, poliitikakujunduslike ning eelarveliste otsuste puhul.
• Võimuorganid peavad tagama puuetega inimeste kaasamise uue ÜRO rahvusvahelise Puuetega Inimeste Õiguste Konventsiooni ettevalmistustöösse.
• Määratledes puudega inimese juriidilist mõistet, peavad võimuorganid tagama, et sõnastus oleks võimalikult laiahaardeline, et kaasata kõiki rühmi sõltumata nende puudespetsiifikast.

Mitte midagi puudega inimestele ilma puudega inimesteta

• Võimuorganid peaksid tunnustama esindusorganisatsioonidenaneid puuetega inimeste organisatsioone, mis on moodustatud puuetega inimeste endi ja puuetega laste vanemate poolt.
• Võimuorganid peaksid tunnustama, et puuetega inimeste esindusorganisatsioonid on ainsad, kes on volitatud rääkima puuetega inimeste nimel. Siia alla kuuluvad rahvuslikud kojad – kes tegutsevad kõigi puudeliikide ühiste huvide nimel – ning eri puudeliike esindavad organisatsioonid ja puuetega laste vanemate organisatsioonid.
• Tugev koostöö valitsuste ning puuetega inimesi ühendavate organisatsioonide vahel on peamiseks tagatiseks, et luua puudega inimestele võrdsed võimalused ning tagada sotsiaalne kaasamine. Kõik tegevused peaks viima ellu dialoogis ning koostöös puuetega inimeste organisatsioonidega. Võimuorganid peavad konsulteerima ning arvestama puuetega inimeste esindusorganisatsioonide arvamusega enne iga asjakohase otsuse tegemist.
• Kõikidel otsustustasanditel peavad valitsused käivitama või parandama puuetega inimestega konsulteerimise mehhanisme, et see konsulteerimine toimuks struktureeritult, tagamaks puudega inimeste arvamuse arvessevõtmine puudega inimesi puudutavates otsustes. See peaks hõlmama: asjakohaste EL seadusandlike aktide kohandamist rahvuslikku seadusandlusse; rahvuslikke tegevuskavasid sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse vastu võitlemiseks; Euroopa sotsiaalse kaitse strateegiat; rahvuslikke tööhõive tegevuskavasid; Euroopa struktuurifondide vahendite jaotust riikides.
• Puuetega inimeste esindusorganisatsioonidel peaks olema õigus nimetada ning koordineerida puuetega inimeste esindajate nimetamist kõikidesse asjakohastesse rahvuslikesse komiteedesse, ning teistesse otsustusjõudu omavatesse või nõuandvatesse üksustesse või muudesse üksustesse rahvuslikul, piirkondlikul ning kohalikul tasandil. See puudutab ka nimetamist riiklikesse puuetega inimeste nõukogudesse, nendes riikides kus need on olemas. Samuti kehtib see kõikides asjakohastes valdkondades nagu transport, telekommunikatsioonid, struktuurifondid, tööhõive, sotsiaalteenused, jne.
• Võimuorganid peaksid arutama puuetega inimeste esindusorganisatsioonidega, kuidas tagada puudeteema süvalaiendamine kõikidesse ühiskonnaelu valdkondadesse.

Puuetega inimesi esindavate organisatsioonide avalik rahastamine kui osalusdemokraatia tagamise moodus

• Võimuorganid peaksid pakkuma puuetega inimesi esindavatele organisatsioonidele piisaval määral paasrahastust, võimaldamaks organisatsioonidel ellu viia väga olulist poliitika mõjutamise ning puuetega inimeste esindamise tööd. Üldiselt on suur vajadus selle järele, et võimuorganid suurendaksid puuetega inimeste esindusorganisatsioonidele osutatavat rahastust. See rahastamine peaks olema piisav, tagamaks nii tugev rahvuslik koda kui ka tugevad puudespetsiifilised organisatsioonid. Võimuorganid peaksid tagama rahastuse ka puuetega inimeste organisatsioonidele piirkondlikul ning kohalikul tasandil, et viia ellu poliitikakujundamise ning puuetega inimeste esindamistööd.
• Puuetega inimeste organisatsioonidele osutatav rahastamine ei tohiks mingil juhul piirata puuetega inimeste liikumise sõltumatust, vaid puudega inimesed peaksid saama vabalt väljendada oma soove ning nõudmisi vastavalt sättele, mida uues Euroopa põhiseaduslikus leppes on nimetatud osalusdemokraatiaks.
• Avalik rahastamine rahvuslikele kodadele peaks olema piisav, et palgata alaline tegevtöötajaskond mis on võimeline jälgima ja mõjutama kõiki asjakohaseid poliitikavaldkondi rahvuslikul tasandil. Rahastamine peaks olema piisav, et tagada rahvuslike kodade aktiivne esindatus Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil, kaasa arvatud võimaldada neil osaleda asjakohastel koosolekutel ning võrgustike töös.

Käesolev resolutsioon on edastamiseks rahvuslikele valitsustele, Euroopa Komisjonile, Euroopa Parlamendile ja kõikidele asjast huvitatud osapooltele.

Budapest, 26 juuni 2004