Eesti Puuetega Inimeste Koja pressiteade

Puuetega inimeste esinduse ja parlamendifraktsioonide kohtumise lõpetas aplaus

Eile, 10.11.2005 kohtus puuetega inimeste organisatsioonide  (Liikumispuudega Inimeste Liit, Pimedate Liit, Kurtide Liit, Vaimupuudega Inimeste Tugiliit, Eesti Puuetega Inimeste Koda) esindus poliitikutega, kes esindasid   kuut  parlamendifraktsiooni.

Kohtumise tingis esinduse poolt püstitatud nõue algatada muudatus 2006.a. riigieelarve eelnõus, mis võimaldaks tõsta puuetega inimeste sotsiaaltoetusi puudest tingitud lisakulude kompenseerimiseks 30 protsenti 1. jaanuarist 2006. Teatavasti on Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse järgi makstavad puudetoetused  seaduse jõustumisest 01.01.2000 püsinud muutusteta. Toetuste määrad ei vasta ammu enam tasemele, mis võimaldaksid puudest tingitud lisakulutusi (peamiselt abivahendite, ravimite ja teenuste omaosalus või täishind) katta.

Liikumispuudega Inimeste Liidu president Ants Leemets andis ülevaate seni peetud läbirääkimistest. Kohtumistel sotsiaalministri ja Riigikogu sotsiaalkomisjoniga ei jõutud kokkuleppele  puudetoetuste tõstmise osas, kuna kogu puude raskusastmete ja puudest tingitud lisakulutuste hindamise süsteem kuulub lähiajal ümbervaatamisele. Ka nõustus kõneleja kohtumistel tehtud märkusega, et puuetega inimesed oleksid pidanud eelarvele survet avaldama hakkama juba kevadel, 2006.a. riigieelarve eelnõu koostamise aegu.

Mõistes, et puudetoetuste laustõstmine ei leia eelnõu menetlemise praeguses etapis toetust, tegi puuetega inimeste esindus Riigikogu poliitikutele kompromissettepaneku: tõsta üksnes laste puudetoetusi 30 protsenti. Pered, kus kasvab puudega laps, on sageli kõige suuremas puuduses, kuna tihti peab üks vanematest töölkäimisest loobuma lapse hooldamise tõttu. Praegu kehtivad toetused, mida makstakse kuni 16-aastasele lapsele puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks ja rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud tegevusteks (raske ja sügav puue – 1020 krooni  ja keskmine puue 860 krooni kuus) ei vasta tegelikele kuludele. Pere rahaliste vahendite nappus maksab valusalt kätte laste hilisemale  toimetulekule, millele alus pannakse just lapseeas. Puudega lapse toetuse saajaid oli 2005.a.
II kvartali lõpul  5 241. Lisa, mida puudetoetuste 30-protsendiline tõus nõuaks vastavale eelarvereale, jääks alla 20 miljoni krooni.

Diskussioon koalitsiooni- ja opositsioonierakonda kuuluvate poliitikute vahel möödus üllatuslikult konstruktiivselt.  Leino Mägi (Reformierakond) sõnad – lapsed on koht, kus tuleks erakondlik kuuluvus unustada – võtab hästi kokku poliitikute väitluses kujunenud ühise seisukoha. Elle Kull (Res Publica) toonitas, et vajamineva summa leidmine eelarvesse on vaid tahte küsimus. Mai Treiali (Rahvaliit) antud lubadus viia kompromissettepanek võimuliidu poliitikute poolt koalitsiooninõukogusse tekitas mõnesekundilise haudvaikuse, millele järgnes tugev aplaus puuetega inimeste poolt. Sellega tervitati sündinud kokkulepet.

Puuetega laste vanemad ja pered jäävad lootma, et koalitsioonipoliitikud suudavad kokkulepet kaitsta ka Toompeal ja järgmine aasta toob peredele veidigi  leevendust.

Lisainfo:
Ants Leemets  5013584
Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu president  

Külli Urb         53896169
Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu juhatuse liige

Auli Lõoke      5293144; 6720223  
Eesti Puuetega Inimeste Koja projektijuht
Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu tegevjuht
elil@elil.ee