MINISTEERIUMIDE JA PUUETEGA INIMESTE ORGANISATSIOONIDE ESINDAJATE KOOSTÖÖKOGU KOOSOLEKU PROTOKOLL

Algus kell 15.30, lõpp kell 17.00

PÄEVAKORD:

1. 2007. aasta riigieelarve eelnõu
2. Lapsehoiuteenus
3. Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus
4. Parkimiskaardid
5. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste kontseptsioon

1. 2007. aasta riigieelarve eelnõu.
            1.1. Taotleda abivahenditele rahastamiseks riigieelarvest 75 miljonit krooni.
            1.2. Tõsta alates 01.01.2007.a. eelarves puudetoetuste aluseks oleva sotsiaaltoetuste
            määr 550 kroonini. Toetuste väljamaksmise piiriks kehtestada 4-kordne
            sotsiaaltoetuse määr.
            1.1. Gert Schultz: Rehabilitatsiooniteenuseks on 2007. aasta riigieelarve projektis 91 654 300 krooni. Abivahendite eelarve, mille VV heaks kiitis, suurus jäi samaks, mis aastal 2006 (52,7 miljonit krooni). 2006 lisaeelarve näeb ette abivahenditele 3,5 miljonit krooni. Lisaeelarvetaotlus rehabilitatsiooniteenusele on 16 miljonit krooni. Auli Lõoke: Inkontinentsitoodetele vajadus 3 mähet päevas, senise 2 asemel. Genadi Vaher: vaja veel ka teiste abivahendite nimekirja laiendada. Riho Rahuoja: kui puuetega inimeste organisatsioonid leiavad, et tuleks ümber tõsta rehabilitatsiooniteenuste eelarvest raha abivahenditele, siis ehk on seegi võimalik.
            1.2. Toetuste väljamaksmise piir. Riina Riisalo: kolmekordse sotsiaaltoetuste määra korral saaks juurde toetust 167 inimest, kui 4-kordne, siis veel 25 inimest. Toetame toetuste väljamaksmise piiri tõstmist 4-kordse sotsiaaltoetuste määrani. Riho Rahuoja: teeme täpse arvutuse ja ettepaneku ministrile. Summa peaks jääma veapiiri sisse ja ehk ei pea eelarvemuudatust tegema.
            Riho Rahuoja: 2007. eelarves 550-kroonise sotsiaaltoetuste määraga arvestatud ei ole, me ei soovi üldse määra puudutada enne seadusemuudatust. Auli Lõoke: tegelikult kõige rohkem tahaks, et tõuseks see tavaline puuetega inimeste sotsiaaltoetus (keskmine, raske, sügav). Riho Rahuoja: 2008. aastasse oleme planeerinud korraliku tõusu riigieelarvestrateegias. Genadi Vaher: aga eelmine aasta lubati aastat 2007. Signe Falkenberg: protokolli märkida, et meie ei ole rahul sellega, et toetuste määra ei tõsteta juba aastast 2007. Riho Rahuoja: soovime isegi, et sellega saaks valmis. Oleme valmis lahendusi välja pakkuma 2007. aasta esimeses poolaastas. Lasteosa on kõige selgem. Tööealised vajavad veel täpsustamist. Pensionäride osa kõige keerulisem. Kui kokkuleppele jõuame, siis põhimõtteliselt on võimalik pensionärid esialgu üldse vana seaduse peale jätta. Auli Lõoke: mis saab nendest pensionäridest, kellel on määratud tähtajatu puue? Riho Rahuoja: on võimalik 2 varianti: otsused, mis tehtud, jäävad või tühistame otsused ja maksame edasi, kuni uute otsusteni. Peame kalkuleerima, mida see rahaliselt meile tähendab. Katre Pall: eelistame teist võimalust, et ei jääks raha aastakümneteks sinna alla kinni, töögrupp leidis ka nii. Auli Lõoke: kas rahaline toetus jääb samale baasile, mis praegune määr kontseptsiooni järgi? Riho Rahuoja: kontseptsiooni idee ongi, et saaksime tööealiste inimeste toetuste määra tõsta. Auli Lõoke: kas töövõimetu kvalifitseerub pensionäride gruppi ja läheb KOVide alla? Katre Pall: kui inimesel on 100% töövõimetus, siis ta vajab KOVi teenuseid, kes maksab toetust, jäi kontseptsioonis lahti. Töötamisega seonduvaid lisakulusid tal pole.

2. Lapsehoiuteenus.
Riho Rahuoja: sotsiaalhoolekande seadusega käisime just RK sotsiaalkomisjonis. Tarmo Kurves: 1. jaanuarist 2007 plaanis jõustada ajutine lapsehoiuteenus sügava ja raske puudega laste vanematele, teenuse korraldamine KOVidel, rahastamine riigil. 2007. aastaks planeeritud 11 miljonit. Maksimaalseks määraks plaanis kehtestada 2352 krooni, siis saavad kõik seda vajada võivad inimesed teenust kasutada (4706 last praeguse seisuga). Kui kõik ei kasuta, siis KOV arendab sellest muid teenuseid. Päevade arv on 5 ööpäeva 2007. aastal. Teenuse püüame välja arendada 5 aasta jooksul. Üleminekuperioodil võivad teenust osutada ka vastavat baasharidust omavad inimesed, mitte ainult kutsetunnistust omavad. Auli Lõoke: lastevanemate palve, et nad saaksid riigi poolt vähemalt 2 nädalat lapsehoiuteenust.

3. Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus.
Monika Sarapuu: Astangu esitas visiooni, lähtutakse sotsiaalhoolekande seadusest ja tööturuteenuste ja toetuste seadusest. Astangul viiakse läbi kutseõpet, mis on vastuolus kutseõppeasutuste seadusega. Soovime teha Astangust asutust, mis võib muu tegevuse hulgas pakkuda ka kutseõpet ehk tehakse muudatus kutseõppeasutuste seadusesse (nagu näiteks sisekaitseakadeemia puhulgi). Esmajärjekorras on tegemist kutserehabilitatsioonikeskusega, mis kõrvaltegevusena pakub ka kutseõpet, saab kutseõppe õigused. Tehakse hoolekogu. Kutseõppe sisu järgi teostab valvet Haridus- ja Teadusministeerium. Signe Falkenberg: vaja individuaalõpet. Ago Kivilo: peaks laiendama nii, et pimedad saaksid ka sinna õppima. Vaja ka abi, et saaks peale kooli tööle. Riho Rahuoja: tööle aitamise teenus praegugi Astangul olemas. Auli Lõoke: Astangu peaks leidma finantsressursse, et palgata juurde tugiisikuid väljastpoolt Tallinna tulnud sügava liikumispuudega õpilastele, et need inimesed ise ei peaks tugiisikut leidma. Riho Rahuoja: neid üksikküsimusi arutame eraldi. Helve Luik: kahju pealt vaadata, et kolm kuud on suvel maja tühi, peale kella 14 maja ka tühi. Riho Rahuoja: õige, me ei ole ka sellega rahul.
 
4. Parkimiskaardid.
Genadi Vaher: oluline, et Sotsiaalministeerium ei kooskõlastaks muudetud liiklusseadust ilma EPI Koja ettepanekuteta (EPIK kiri nr 41).  

5. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste kontseptsioon.
Katre Pall: kabinetiotsusega kiideti heaks kontseptsiooni sisu. Kontseptsiooni rakendamisega seotud eelarve räägivad läbi Rahandusministeerium ja Sotsiaalministeerium. Kontseptsioon pannakse Sotsiaalministeeriumi interneti koduleheküljele üles. Lisakulude hindamisinstrumendi väljatöötamiseks peame küsima pakkumisi vähemalt kolmelt pakkujalt, ootame ka puuetega inimeste organisatsioonide soovitusi, kelle poole pöörduda.