[Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit]

ELIL tänab!

RannarootsiKrenholmTallinkEesti PaevalehtTere ASMaiasmoka kohvikHasartmängumaksu NõukoguNokiaHariboAnvol
Boga-video Puude Taga On Inimene

Organisatsioonist

Liikmesühingud
Põhikiri
Tegevusprogramm
Juhatus, tegevaparaat

Teated

Liidu teated
Pressiteated
Juhatuse protokollid
Foorum
Koostöökogu
Kirjandus / trükised
Tagasiside

Meedia

Pildid
Mihkli fotoalbum
Videoteek

Jälgi meid Facebookis!
Jälgi meid Facebook'is!

[In English]

[ Toe Typed Page ]


'

Prindi dokument

LISA 2

Lp Auli Lõoke
Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu tegevjuht
Endla 59-108
TALLINN
Teie 30.03.2006

Meie 04. 2006 nr 15.1-1/

Lugupeetud proua Auli Lõoke

 

Täname puuetega inimeste esindust tähelepanu juhtimise eest rehabilitatsiooniteenusega seotud probleemidele. Mitmed Teie poolt väljatoodud probleemid on ka meile teada ja oleme alustanud tegevusi nende lahendamiseks. Samas ei ole väljatoodud probleemidele häid ja kiireid lahendusi ja käesoleva kirjaga loodame Teile neid põhjuseid selgitada.

  1. Rehabilitatsiooniteenuste liikidele kehtestatud mahupiirangute kaotamine.
    Oma kirjas toote välja, et teenuse mahupiirangud  tuleb kaotada või oluliselt lõdvendada. Hoolekande osakonna poolt on ettevalmistaud Vabariigi Valitsuse määruse nr 52 muutmise eelnõu, mille kohaselt muutub teenuste osutamine paindlikumaks.
    Eelnevalt oli VV määruses väljatoodud teenused spetsialisti põhised – ühel spetsialistil oli 2-3 teenust (näiteks sotsiaaltöötaja individuaalne teenus, sotsiaaltöötaja perenõustamine, sotsiaaltöötaja grupinõustamine); reguleeritud oli, et  igat teenust sai osutada täiskasvanutele 10 tundi ja lastele 20 tundi (va mõned erandid). See tähendas, et kui laps vajas logopeedi individuaalset teenust, siis sai ta ära kasutada 20 tundi logopeedi individuaalset teenust, kuid kuna laps grupiteenust ei vajanud, siis ka grupiteenuseks kasutatavaid summasid ei saanud kasutada individuaalseks teenuseks, isegi kui ole olemas vastav vajadus.
    Muudatuse kohaselt on ühe spetsialisti kolm teenust liidetud üheks teenuseks (nii osutatavate tundide kui rahasummade alusel). Ajapiiranguks ühe teenuse osutamisel jääb  30 tundi täiskasvanutele ja 60 tundi lastele (kui enne oli sellel spetsialistil 3 teenust, nt sotsiaaltöötaja, psühholoog, logopeed, eripedagoog). See  on kujunenud seniste ühe spetsialisti teenuste mahtude kokkuliitmisel. Selle ühe teenuse raames on spetsialistil endiselt võimalik osutada kas individuaalset teenust (hinnaga 180 krooni tund), perenõustamisteenust (hinnaga 315 krooni tund) või grupinõustamisteenust (hinnaga 45 krooni tund), kuid nimetatud teenuseid on võimalik omavahel kombineerida. Kui inimene vajab ainult individuaalset teenust, siis võib ka ühe teenuse kogusumma ulatuses osutada individuaalset teenust (5400 : 180 = 30 tundi täiskasvanutele).

    Piirangute kaotamine või ühe spetsialisti teenuste asendamine teise spetsialisti teenustega ei ole hetkel võimalik rehabilitatsiooniteenuse piiratud eelarve ning rehabilitatsiooniteenuse väga laia sihtgrupi tõttu. Füsioteraapia teenus on endiselt rehabilitatsiooniteenuste loetelus piiratud määras, sest tegu on taastusravi teenusega, mida osutatakse ka puudega inimesele läbi ravisüsteemi.

    Samas on teenuste kasutamise paindlikumaks muutmisel ka mitmeid ohte. 2005. aasta tõi välja, et rehabilitatsiooniteenuse raames osutatakse suures mahus taastusravi ja sanatoorse ravi teenuseid; erivajadustega laste koolid registreerivad ennast rehabilitatsiooniteenuse pakkujaks ja sellega väheneb KOV huvi finantseerida antud koolis logopeedi, eripedagoogi,  sotsiaaltöötaja  ja teiste  spetsialistide tegevust.  Ohuks on see, et rehabilitatsiooniteenuse raames püütakse lahendada teiste valdkondade probleeme ja tegemata tööd.
  1. Haiglad rehabilitatsiooniteenuse osutajatena ja teenuse osutamise lahutamine rehabilitatsiooniplaani koostamisest.

    Oleme Teiega nõus, et haigla ei ole oma olemuselt parim koht rehabilitatsiooniteenuse pakkumiseks. Teisest küljest on teenuse pakkumine 2000.aastal alguse saanud just haiglatest ja need on ka praegu paljudele inimestele kättesaadavad kohad, mis asuvad üldjuhul kodule lähedal (maakonna keskuses). Oleme arusaamisel, et haiglad on rehabilitatsiooniteenuse pakkumisel leidnud ühisosa meditsiinilise rehabiliteerimise ja taastusraviga, mis ei ole otseselt sotsiaalhoolekande seaduse alusel finantseeritava rehabilitatsiooniteenuse eesmärk. Sellest tulenevalt  tahame sotsiaalhoolekande seaduse muudatusega anda Sotsiaalkindlustusametile õiguse piirata teenuse osutajate ringi ja mitte sõlmida halduslepingut kõikide soovi avaldanud asutustega. Edaspidi tahame suurendada nn puudespetsiifiliste rehabilitatsiooniasutuste tegevust ja nendele piisava suurusega lepingu mahtude tagamist.
    Samuti oleme juba arutanud rehabilitatsiooniplaani koostamise eraldamist teenuse elluviimisest sama asutuse poolt. Antud küsimuse puhul ei ole ette näha väga kiiret lahendust, sest  selleks tuleb muuta teenuse korraldust, kaardistada veel kord teenuse osutajad ja läbi mõelda võimalikud ohukohad. Rehabilitatsiooniplaani koostamine tuleb siduda plaani elluviimisega juhtumikorralduse meetodil ja see ei saa muutuda asutuse jaoks tulusaks rahateenimise võimaluseks. Rehabiliteerimine juhtumipõhise lähenemise alusel on väga mahukas töö, mis tähendab ka vastavate spetsialiste koolitamist. Antud küsimusega tegeletakse ka PITRA projekti raames. Sama teema tuleb arutlusele ka rehabilitatsiooniteenuse ekspertgrupis, kuhu kuuluvad erinevate osapoolt esindajad, k.a puuetega inimeste esindaja. Teavitame puuetega inimeste organisatsioone teenuse edasisest arengust.
  1. Rehabilitatsiooniteenuste nimekirja on täiendatud puudespetsiifiliste teenustega meelepuudega inimestele. Vastavad teenused on koostöös Eesti Pimedate Liidu, Pimekurtide Tugiliidu ja Nägemispuudega Inimeste Rehabilitatsiooni Keskusega  paigutatud seniste rehabilitatsiooniteenuste alla (eripedagoogi ja tegevusterapeudi teenused). Määruse muudatused arutatakse läbi rehabilitatsiooniteenuse ekspertgrupis ja teenuse osutajatega ja  jõustuvad eeldatavalt 2007.aastal.
  1. Sügava puudega inimese saatja majutuse kompenseerimine on ka meie arvates vajalik. Muudatuse sisseviimine eeldab kehtiva sotsiaalhoolekande seaduse muutmist ja seejärel, on see võimalik lisada rehabilitatsiooniteenuste loetelusse. Isikute saatjate majutuse kompenseerimise vajadus selgitatakse välja rehabilitatsioonimeeskonna poolt.
  1. Statsionaarse teenuse pikendamine ei ole võimalik ja sarnane suund on võetud ka raviteenuste puhul. Kui me tahame lisada ka täisealiste puudega isikute esindajate majutuse  kompenseerimist, ei pea sellele vastu rehabilitatsiooniteenuse eelarve. Ööbimise pikendamiseks on tööealistel isikutel võimalik taotleda rehabilitatsioonitoetust elukohajärgsest pensioniametist või pöörduda kohaliku omavalitsuse poole.
  1. Kuna rehabilitatsioon ei ole raviteenus ei ole tõesti võimalik teenuse ajaks võtta nö haiguslehte.
  1. Rehabilitatsiooniteenuse korralduse kohta on uuendatud infomaterjalid välja pandud nii Sotsiaalministeeriumi kui Sotsiaalkindlustusameti kodulehekülgedele. Nimetatud materjalides tuuakse välja, milliseid teenuseid rehabilitatsiooni raames osutatakse, millised on teenuste piirmahud ja samuti on välja toodud, et ravi, taastusravi või sanatoorse ravi saamiseks tuleb pöörduda oma perearsti või eriarsti poole, kuna nimetatud teenuseid rehabilitatsiooni raames ei osutata.
  1. Hetkel ei ole võimalik isikul saada teenuseid mitmest asutusest ühel ajal, sest SKA infosüsteem ei võimalda sellisel juhul kontrollida isiku aastase piirsumma kasutamist. On olnud juhuseid, kui isik on teinud suunamiskirjast koopia ja saanud teenuseid mitmest asutusest korraga. Tasu sai SKA maksta ainult ühele asutusele. Kui arve on ühes asutuses lõpetatud, on võimalik uue suunamiskirjaga pöörduda teise asutusse teiste teenuste saamiseks.
  1. Teenuse osutajatele esitatud nõuded on väljatoodud sotsiaalhoolekande seaduses ja need on väga minimaalsed nõuded – 5-liikmelise kõrgharidusega meeskonna komplekteerimine, majandustegevuse registrisse registreerimine ja halduslepingu sõlmimine. Meie eeldame, et puuetega inimeste organisatsioonid ei pea oma liikmete nõustamiseks registreerima ennast rehabilitatsiooniasutuseks; see on nagunii puuetega inimeste organisatsioonide tegevus ja organiseerumise mõte – toetada ja nõustada puudega inimesi. Meie omalt poolt tunnustame puuetega inimeste organisatsioone selles tegevuses väga ja loodame, et saame ka edaspidi teha konstruktiivset koostööd rehabilitatsiooniteenuse arendamisel. Kui organisatsioon siiski soovib saada rehabilitatsiooniteenuse osutajaks, on võimalik sõlmida haldusleping SKA-ga.
  1. Rehabilitatsiooniplaanide koostamise nõue teenuste osutamiseks. Oma kirjas toote välja, lihtsamatel juhtudel võiks inimese suunata teenusele perearst ja selleks ei ole vaja koostada rehabilitatsiooniplaani. Oleme Teiega nõus ja  juhime tähelepanu, et see on ka praegu võimalik, sest haigekassa hinnakirjas on olemas nii logopeedi, psühholoogi, füsioterapeudi ja  tegevusterapeudi teenused, kuhu saab puudega inimese suunata kas perearst või raviv eriarst. Samuti on taastusraviga, kuhu näidustuse alusel suunab inimese eriarst. Ka kohalikud omavalitsused pakuvad inimestele mitmeid teenuseid – sotsiaalnõustamist ja psühholoogilist nõustamist. Kui on ainult ühe teenuse vajadus, suudab seda hinnata ja pakkuda ka perearst  või omavalitsuse sotsiaaltöötaja ja inimene ei pea minema rehabilitatsioonile. Abivahendi saamiseks ei pea enam olema märget rehabilitatsiooniplaanis, piisab ka eriarsti kinnitusest. Seega oleme Teiega nõus, et rehabilitatsioon peab jääma komplekssete juhtumite lahendamiseks, kus teiste teenuste osutajate pädevusest ja teenustest ei piisa. Selle teadmise süvendamiseks on aga vaja teha teavitustööd – mitte igal juhul ei pea puudega inimene minema rehabilitatsiooniplaani koostama, sest erinevaid teenuseid pakutakse ka omavalitsuses, ravisüsteemis, tööturusüsteemis.

Rehabilitatsiooniteenuse eelarvest. Kindlasti on oluline finantside suurendamine, et vähendada teenuste piiranguid, kuid ainsaks lahenduseks ja  rehabilitatsiooniteenuse efektiivsuse tõstmiseks ei  ole  rahaliste vahendite pidev suurendamine, vaid rehabilitatsiooniteenuse sisu parem mõistmine – sanatoorne ravi ja taastusravi on ainult üks väike osa rehabilitatsiooniprotsessist ja sotsiaalteenuse raames ei saa tagada tervishoiu-, hariduse- jt teenuste alafinantseeritust ja probleemset kättesaadavust.  Igal osapoolel on oma kohustused ja kõiki neid ei saa lahendada rehabilitatsiooniteenuse raames.

Samuti on vaja tegeleda sihtgrupiga ja selgitada enne teenusele suunamist välja konkreetse inimese vajadus rehabilitatsiooniteenuse järele. Nende tegevustega tegeletakse Sotsiaalministeeriumis ja kaasatakse osapooli, kelle arvamus on edasises teenuse kujunemise protsessis oluline.

Täname Teid veelkord tähelepanu juhtimise eest ja loodame Teie aktiivsele partnerlusele ka edaspidi.

 

Lugupidamisega

Riho Rahuoja
Sotsiaalala asekantsler

Sa oled 48598804. külaline
Esileht