Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu, Eesti Kurtide Liidu, Eesti Pimedate Liidu, Eesti Vaimupuudega Inimeste Tugiliidu, Eesti Puuetega Inimeste Koja koosoleku protokoll

18.08.2004
Endla 59, Tallinn
algus kell15.00
lõpp kell 17.00

Koosolekust võtsid osa:

Puudus Eesti Kurtide Liidu esindaja

Koosolekut juhatas H. Luik, protokollis A. Lõoke

PÄEVAKORD:

1. Sotsiaalhoolekande seaduse, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse, haldus- koostöö seaduse, käibemaksuseaduse ja alaealise mõjutusvahendite seaduse muutmise seaduse eelnõu – täiendus- ja parandusettepanekud - Helve Luik
2. Tegevuskava 2004.a. 2. poolaastaks
   a) lühikokkuvõte I poolaastal toimunust - Auli Lõoke
   b) tegevus II poolaastal - Kalev Märtens
3. Järelepärimine S. Valnerile ja M. Allikmaale Vikerraadiost saate Iseolemine mahavõtmise kohta - Signe Falkenberg
4. Toetava seisukoha avaldamine 18.08.04 Postimehes ilmunud M. Nurme artiklile Taastusravi – mahavisatud vaev ja raha? – Külli Urb

ARUTATI JA OTSUSTATI:

1. OTSUSTATI :

Teha järgmised ettepanekud kehtivasse Sotsiaalhoolekande seadusesse ja päevakorra punkti 1 all nimetatud seaduseelnõusse:

1. täiendada Sotsiaalhoolekandeseaduse § 6 “Sotsiaalministri ülesanded sotsiaal- hoolekande juhtimisel ja korraldamisel” punkti 6) sõnastust alljärgnevalt: “puudega isikutele riikliku rehabilitatsioonimeetmete süsteemi väljatöötamine ning selle koordineerimine ja korraldamine sh. proteeside, ortopeediliste ja muude abivahendite tootmise ja hankimise organiseerimine ning vastava nõudluse väljaselgitamine”;
2. täiendada Sotsiaalhoolekandeseaduses § 2 “Mõisted” erivajadusega isiku ja puudega isiku definitsiooniga;
3. täiendada seaduseelnõus § 11 2 lõike (1) punkti 1, 2, 4 sõnastust:
   1) “puudega isikul ja temapereliikmetel”;
   2) “puuetega inimeste sotsiaaltoetuse seaduse §2 1 lõikes 2 nimetatud isikul ja temapereliikmetel;
   4) “16-65aastasel psüühikahäirega isikul, kelle töövõime kaotus on vähemalt 40% ja temapereliikmetel.
4. täiendada seaduseelnõus § 11 10 lõike (1) sõnastust järgnevalt: “Rehabilitatsiooni- meeskond koostab isikule tema osalemisel, lapse ja teovõimetu isiku puhul pereliikme võihooldaja osalemisel rehabilitatsiooniplaani kollegiaalselt javastutab selle täitmise eest”;
5. asendada seaduseelnõus §16 lisatavas lõikes 3 1 sõnastust “200 krooni” tekstiga “millekehtestab Riigikogu igaks eelarveaastaks riigieelarvega”;

Selgituseks: tavaliselt seadustesse ei kirjutata sisse konkreetseid summasid, vaid ainult määrad. Kui mõnel järgmisel aastal saaks juurde maksta näiteks 300.-, siis tuleb selleks seadust muutma hakata?

Teha järgmised ettepanekud Vabariigi Valitsuse määruse “Rakendusaktide kavandid” juurde (seletuskirja lisa):

1. Laste rehabilitatsiooniteenuse osutamisel kaotada piirhind. Rakendada konkreetset pearaha süsteemi – kuna kõigil puuetega lastel on rehabilitatsiooniplaanid, siis saab kogumaksumuse iga konkreetse lapse konkreetse plaani kaudu täpselt välja arvestada. Iga laps peab saama talle ettenähtud rehabilitatsiooniteenused kätte täies mahus. Järk-järgult minna ka täiskasvanute puhul samale pearaha süsteemile. Kuna teenuse saamisel on tingimuseks seatud rehabilitatsiooniplaani olemasolu, siis aitab see ressursside vajadust hinnata ja planeerida.
2. 2005.a. rehabilitatsiooniteenuse planeerimisel arvestada 1/3 vahenditest plaanide koostamiseks ja 2/3 teenusteks. Muidu võib tekkida reaalne oht, et vahendid kuluvad (kuna täiskasvanutel muutub ka plaan teenuse saamise eeltingimuseks) peamiselt rehabilitatsiooniplaanide tegemiseks ja teenuse rahastamiseks vahendeid ei jätku.
3. Vastuolu majutamise maksumuse hüvitamises rehabilitatsiooniasutuses:
   § 1 lõige 3 “Maksumus ei sisalda ööbimist rehabilitatsiooniasutuses, mille kulud hüvitatakse vastavalt tegelikele kuludele. § 1 lõige 4 “… Samuti ei sisalda teenuse hind ööbimist rehabilitatsiooniasutuses, mis onhinnakirjas eraldi ära toodud.” Piirhind hinnakirja järgi on 180.- ööpäev + 1 söögikord ühe isiku kohta.
   Ettepanek : majutuse kulud hüvitatakse vastavalt tegelikele kuludele, selleks sõlmib rehabilitatsiooniasutus põhjendatud kalkulatsioonile toetudes kokkuleppe Sotsiaalkindlustusametiga
4. Lisada § 2 lõige 2 “Rehabilitatsiooniteenuse raames osutatavate teenuste korral rehabilitatsioonimeeskonna spetsialisti poolt rakendatakse järgmisi piirhindu” sotsiaaltöötaja poolt osutatavale teenustelegrupinõustamine (sh. perenõustamine) koos tunni piirhinnaga teise ja iga järgneva liikme kohta.
5. Lisada § 2 lõige 2 “Rehabilitatsiooniteenuse raames osutatavate teenuste korral rehabilitatsioonimeeskonna spetsialisti poolt rakendatakse järgmisi piirhindu” rehabilitatsiooniteenust osutava spetsialisti nimistusse muusikaterapeut.

Selgitus : muusikateraapial on oluline roll psühholoogilises rehabilitatsioonis, eriti puuetega laste rehabilitatsioonis.

Teha järgmised üldist laadi märkused seaduseelnõu kohta:

1. Seaduse pealkirjast on ekslikult välja jäänud Riiklik peretoetuste seadus.
2. Kuidas tagatakse teenuse kättesaadavus (rahastamine) aasta alguses, juhul kui seadus jõustub 1.jaanuarist ja sotsiaalminister hakkab alles määrusi koostama?
   Ettepanek : kuni määruse vastuvõtmiseni rakendada eelmise aasta hindu, see tagaks teenuse kättesaadavuse aasta alguses.
3. Seletuskirjas (lk.11, 3.lõik) on öeldud: “…rahabilitatsiooniplaanis tuuakse ära kõik teenused ja tegevused, mis on vajalikud ning ka reaalselt kättesaadavad isiku toimetuleku ja tööhõive parandamiseks …”
   Ettepanek : plaanis peaks olema ka võimalus ära näidata need tegevused, mis on vajalikud, kuid veel reaalselt mitte kättesaadavad. See aitaks koguda informatsiooni teenuste arengu planeerimiseks.
4. Täiesti on käsitlemata jäänud transpordiprobleem – teenus sõiduks rehabilitatsiooniasutusse ja tagasi (lapsed, sügava liikumispuudega inimesed, pimedad, raske psüühikahäirega inimesed jne.). Kes kindlustab transpordi ja seda rahastab?
   Ettepanek : Kuna rehabilitatsiooniteenus on riiklikult tagatud teenus, siis peaks transporditeenus õigustatud juhtudel olema tagatud riiklikult.

2.

a) A.Lõoke jagas koosolekul osalenutele kirjaliku kokkuvõtte Foorumi ja Koostöökogu tööst 2004.a. I poolaastal.
b) OTSUSTATI :

1. A. Lõokesel teha järelepärimine rahandusministrile saamata vastuse kohta Foorumi pöördumisele 18.05.2004, mis käsitles 2005.a.riigieelarvesse planeeritavaid rahalisi vahendeid puuetega inimestele.
2. A. Lõokesel leppida kokku kohtumine EV peaministriga.

3. OTSUSTATI: A. Lõokesel teha kirjalik järelepärimine S. Valnerile ja M. Allikmaale ainsa puuetega inimeste elu ja probleeme järjepidevalt käsitlenud saate Iseolemine mahavõtmise kohta Eesti Raadio programmist.

4. Toetada M. Nurme 18.08.2004 Postimehes ilmunud artiklis “Taastusravi – mahavisatud vaev ja raha?” väljendatud seisukohti taastusravi olukorrast Eestis. Haakub tihedalt rehabilitatsiooniteenuse olukorraga- alarahastamine, süsteem välja arendamata. 2005.a. peaks rakenduma jaotus – taastusraviks vahendid Haigekassast, psühhosotsiaalse, töö- ning kutsealase rehabilitatsiooni rahastamine riigieelarvest. Karta on, et haigekassa ei oska arvestada järsult suurenevat vajadust eraldisteks taastusravile, kui neid teenuseid enam rehabilitatsioonirahadest ei finantseerita.

OTSUSTATI: teha märgukiri Haigekassale suurema raha eraldamiseks taastusravile.